Mis on EDULAB?

Haridusuuenduse ülikoolist kooli jõudmine on enamasti mitme aasta pikkune teadlaste ja õpetajate ühise jõupingutuse tulemus. Selle protsessi kirjeldamiseks püüdsime leida lihtsat ja elegantset sõna. Tulemus – EDULAB – on lühend inglisekeelsetest sõnadest education (haridus) ja laboratory (laboratoorium), mis selles kontekstis tähistab haridusuuenduse kasvulava koos vajalike tingimuste loomisega.

EDULAB on oma olemuselt justkui inkubaator, mis on loodud õppimise, uuendus- ja uurimistegevuste toetamiseks. EDULABi loomise algatus võib tulla nii ülikooli kui ka kooli poolt ning seda rahastatakse enamasti teadusarendusprojektidest.

 

Kuidas EDULAB töötab?

EDULAB töötab kõiki osapooli kaasava nn praktikakogukonnana (vt allolevat joonist). Haridusuuenduse küpsusastme põhjal on tegevusse kaasatud järjest rohkem osapooli ja inimesi. Oleme jaganud EDULABi tegevused nelja järjestikusesse etappi. Iga etapi pikkus on tavaliselt üks õppeaasta, kuid sõltuvalt konkreetsest olukorrast võib see olla ka kordades lühem või pikem. Keskmiselt on EDULABi pikkus kolm kuni neli aastat.

edulabs-skeem1-500

Loomise etapis soovitab EDULABi algatusrühm Eesti kooli jaoks uuenduslikku meetodit või lähenemist. Algatusrühma võivad kuuluda ülikooli teadlased, õpetajad, koolijuhid jt ning soovituse tõukeks on tavaliselt rahvusvahelise kogemuse ja valdkonnas teostatud uurimistööde põhjalik analüüs. Esimesed Eesti tingimustele kohandatud õpidisainid ja õppematerjalid sünnivad just selles etapis.

Uurimise etapp toob õpetajad koos õpilastega ülikooli uuenduslikku meetodit proovima. Koos ülikooli teadlastega korraldab õpetaja uuendusliku meetodi kasutamisele üles ehitatud tunni või projektipäeva. Tundi vaatlevad teadlased, kes muu hulgas koguvad osalejailt intervjuude ja lühiankeetidega vahetut tagasisidet. Sellise tunni või projektipäeva kaudu saab õpetaja selge kogemuse ja arusaama uuendusliku meetodi või lähenemise klassis rakendamise võimalustest. Kui selle etapi tulemused näitavad õpilastele ja nende õpitulemustele positiivset mõju, siis siirdub EDULAB kolmandasse etappi.

Laiendamise ja levitamise etapis proovitakse uuendust kasutada klassi igapäevases õppetöös. Nüüd kogutakse andmeid nii õpilastelt kui ka õpetajailt, et mõista meetodi või lähenemise mõju pikema aja jooksul. Selles etapis toetavad uurijad õpetajaid teoreetiliste teadmistega ning õpetajad jagavad vastu praktilisi kogemusi. Eesmärgiks on kujundada uus praktika võimalikult sujuvaks ning laialdane kasutamine annab piisavat teavet, et luua järjepidev rakendusmudel.

Järjepidevuse tagamise etapis saab haridusuuendus kooli igapäevaseks praktikaks. Ülikooli teadlased ei uuri enam niivõrd klassis toimuvat, kuivõrd uuendust kasutavat õpetajat, kes jagab oma kogemusi teiste praktiseerivate õpetajatega, toodab õpidisaine ja koolitab juba ise oma kolleege.

Kuidas toimub EDULABis teadmiste omaksvõtt?

EDULABi etappide praktilisel ülesehitusel ja jooksval suunamisel lähtutakse teadmiste omaksvõtu mudelist (vt allolevat joonist), mille abil ühest küljest analüüsitakse osalejate uusi metoodikaid puudutavate teadmiste kujunemist ja kinnistumist ning teisalt ehitatakse üles osalejaid toetav tugistruktuur.

Neljast etapist kolmandas kasutatakse Innovatsioonilabori koolituse tugimudelit ning edastatakse teadmised vahetult õpetajaile. Selle käigus pakub ülikool EDULABi haridusuuendust juurutavatele õpetajatele uuendusalase kasutuskoolituse ning nõustab õpetajaid meetodi rakendamisel, eesmärgiga aidata haridusuuendusel reaalses õppetöös kinnistuda.

Innovatsioonilaborit rakendatakse kas tervet kooli hõlmava koolitusmoodulina või erinevate koolide õpetajatest moodustatud meeskondadele kavandatud koolitusena.

Innovatsioonilabori kestus on kas trimester, poolaasta või üks aasta.

Koolitus jaguneb kontaktipäevadeks ning iseseisvaks praktiliseks tegevuseks, mille vältel õpetajad juurutavad koosloodud õppematerjale ja kasutavad EDULABi haridusuuendust oma õppetöös ning võtavad iseseisvalt ette koostöiseid uurimustegevusi.

Iseseisvate tööde puhul on õpetajatel piisavalt aega, et:

  • rakendada klassiruumis uuendusi;
  • koguda uuenduste mõju kohta tõendeid;
  • analüüsida kogutud andmeid;
  • saada aru sekkumise efektiivsusest.

 

Olemuselt on Innovatsioonilabor iteratiivne (korduvat tegevust väljendav). Iga järgnev iteratsioon muudab haridusuuendusega seotud koosloodud teadmised küpsemaks. Iteratsioonide eesmärk on aidata osalejatel viia haridusuuendus sellisele tasandile, et seda saaks nende organisatsioonis jätkusuutlikult kasutada.

 

Teadmiste omaksvõtu mudel

EDULAB meetod lähtub CEITER-i uurimisrühma väljapakutud teadmiste omaksvõtu mudelist, mille abil saab mõista organisatsioonides (siinses kontekstis koolides) toimuvate õppimisprotsesside ja nendest johtuvate muutuste omavahelist suhestumist ning mõju teadmiste omandamisele (lähtudes nii õpilase kui ka õpetaja seisukohast).

 

Teadmiste omaksvõtu mudel kirjeldab kolme praktika taset:

  • teadmiste kujunemise praktika, mis kirjeldab uute teadmiste arenemist üksikisiku (õpetaja) tasandilt organisatsiooni (kooli) tasandile, üksikorganisatsiooni tasandilt kõiki samalaadseid organisatsioone hõlmavale tasandile ning lõpuks kogu haridussüsteemi tasandile;
  • muutuste toetamise praktika, mis kirjeldab viise, kuidas organisatsioon toetab õppimist ja uuenemist;
  • teadmiste omaksvõtu praktika, mis kirjeldab nii teadmiste üldistamise kui ka kohalikele oludele kohandamise viise.
edulabs-skeem2-500

Videod

Artiklid

Üle saja Eesti kooli katsetab digiõpet, Õpetajate Leht, 16.11.2018

Eesti õpilased on uuendustele avatud, Haridusteaduste Instituut, 09.07.2019

Õpetaja ülesanne on õpilasi suunata, Postimees, 10.07.2019

 

Tutvu uurimistööga, mil EDULAB mudel põhineb

Ceiter.tlu.ee